LIIVI LAHE HÕIMURAHVASTE RINGSÕIT PURJELAEVAL 2020
PÄRNU –
RIIA –
KURAMAA JA KURALASED –
LIIVI KÜLAD LIIVI RANNAL JA LIIVLASED –
RUHNU JA RUHNLASED –
KIHNU JA KIHNLASED –
PÄRNU
Uurime Liivi lahe hõimurahvaste ennemuistseid vägevaid kultuure, muljetavaldavat minevikku ning tänapäevast eluolu.
Õpime läti-, kura-, liivi-, ruhnu- ja kihnu keeli. Seilame romantilisel purjelaeval. Mekime hõimurahvaste roogasid ja keelekastet.
Kaeme eri rahvaste ja hõimude käsitööd, argipäeva, arhitektuuri ja kultuuripärandit.
Ruhnus ja Kihnus ringsõit saartel veoauto kastis. Ja muidugi läheme külla ka Kihnu Virvele!
11.08 - 14.08.2020
Reisi kestvus 3 ööd, 4 päeva
Reisi hind 1199 €
Liivi kalurikülade kaart 1938.a. (www.livones.net)
„Pūgõ, tūļ, ja ajā laijõ, Ajā mīnda Kurāmōl!“ (Puhu tuul ja tõuka paati, Aja Kuramaale mind! (Liivi rahvalaulu algus liivi k.))
Sõidame läänemeresoomlaste ja siinsete põlisrahvaste ainulaadsele ringreisile, rännates eestlaste, lätlaste, kuralaste, liivlaste, ruhnlaste ja kihnlaste keskel, kultuurides, maitseelamustes ja läbi mõtlemapaneva ajaloo tänapäeva hetkeolukorda.
Riia vanalinn. Vecrīga ehk Riia vanalinn on Baltikumi vaieldamatu pärl ja Riia linna ajalooline süda. "Ilusam kui Pariis," õhatakse siinsetel maagilistel tänavatel jalutades sageli. Oma unikaalsete elamukomplekside ja pühakodadega on Riia vanalinn kujunenud arhitektuuri ja ajaloo imeliseks meistriteoseks. Kuigi ilmselt enamus eestlasi on Riias käinud, leiame giidi juhatusel siit küllap paljutki uut ja üllatavat!
Kuramaa, Engure, sinised lehmad ja hertsog Jakob von Kettleri hämmastav elu. Kas teadsite, et ajaloolisel Vana-Liivimaal asuv Kuramaa on omal ajal olnud iseseisev hertsogiriik, mis vallutas endale ka sellised eksootilised kolooniad nagu Kariibi meres asuv Tobago ja Aafrikas asuv Gambia? Aga olete kuulnud hertsogiriigi õitsengust, kuulsa arhitekt Rastrelli poolt Jelgavasse Kuramaa hertsogite residentsiks rajatud barokkstiilis Miitava lossist, kus koos oma perekonnaga elas prantsuse kuningaks kroonitud Louis XVIII? Aga näinud oma silmaga kuulsaid läti siniseid lehmi?
Kuramaa on tulvil värvikat ja muinasjutulaadset ajalugu ning ehedat loodust. Engure asulas uurime hertsogiriigi omaaegset salasadamat, soovijatele tehakse kura massaaži, naudime kohalikku traditsioonilist suitsutatud tuulehaugi ning tutvume kohaliku vaatamisväärsuse: veepealse ujuva majaga.
Liivlased ja liivi külad Liivi rannal. Liivlased ehk rannarahvas ja liivi keel ehk rannakeel (rāndakēl) kirjutati juba eelmisel sajandil maailma kadunud rahvaste nimekirja. Eestlaste lähim sugulasrahvas on aga siiski Liivi rannal jonnakate riismetena alles ning liivi keel pole sugugi täielikult välja surnud. Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest ning sarnaselt Eestile algas 1988. aastal ka liivlaste rahvuslik ärkamine. Taastati Liivlaste Liidu – Līvõd Īt tegevus, hakati välja andma liivikeelset kirjandust. Riias ja Ventspilsis asuti taas õpetama liivi keelt.
1991. aastal kuulutati liivlased esimest korda ajaloos Lätimaa põlisrahvaks! Hiljuti on Riia ülikooli asutatud Liivi instituut; liivi kombeid, ajalugu ja elulaadi püütakse säilitada ka just nendes majapidamises, kuhu meie reis sedakorda viib. Küllap on ootamatu avastada, kui sarnane on see ajaloo ja suuremate rahvaste hammasrataste vahele jäänud rahvas eestlastega tõepoolest olnud.
Purjelaevaga Liivi rannalt Ruhnu. Õdus, turvaline ja ruumikas jahtlaev Formica viib meie reisiseltskonna Liivi rannalt salapärasele Ruhnu saarele. Purjelaeva meeskonnaks on rõõmsaloomuline läti abielupaar. Romantiline meresõit ning ööbimine jahtlaeva koides (laevavoodites) pakub kindlasti unustamatu elamuse. Purjejahis on ka köök ja WC. Hommikul võtab meid vastu ruhnu hommikusöögiga kohalik võõrustaja ja giid Luise-Maria Jõers, kelle talu asub saare keskel, kus on säilinud ruhnurootsiaegne arhitektuur.
Ruhnu on kindlasti üks ainulaadsemaid paiku maailmas. Eesti vanim puitehitis – 1644. aastal ehitatud Ruhnu kirik, laulvatega liivadega Limo rand, omaaegne ruhnurootsi keele kodumaa, hülgeküttide kodu. Ruhnu oli omal ajal paradiis, omaette saareriik, kelle vanem –Matts Steffens – pidas nagu võrdne võrdsega läbirääkimisi noore Eesti Vabariigi riigivanema Konstantin Pätsiga, kui see Ruhnusse riigikaupa sobitama saabus. Omal ajal oli Ruhnu ka Kuramaa hertsogiriigi osa, samuti mereröövlite rünnakute sihtmärk. Veel 1847. aastal polnud Ruhnul ühtegi kella, kui mitte arvestada ainsat liivakella saarel. Asju aeti päikese järgi. Tänapäeval on Ruhnu endiselt paradiisisaare nime vääriline oma haruldaste taimeliikide, meretaguse eluolu ja meelelaadiga. Sõidame ringi veoauto kastis, külastame talumajapidamist, muuseumi, kalmistut ja maiustame ruhnu roogadega.
Kordumatu Kihnu. Kes poleks kuulnud "Euroopa viimasest matriarhaadist", Kihnu Virvest ja kihnu kördist ehk naiste inforikkast ja kirevast seelikust või kihnu troist – meeste villasest pihikvestist? Meie võõrustaja, legendaarne Uiõ-Matu talu perenaine Mare Mätas on valmis oma kodu näitama, jutustama talu praegustest tegemistest ja meenutama vanu aegu. Näeme ehtsat Kihnu talupidamist koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Uudistada saame Kihnu naise veimekirstu sisu ning põllede, körtide ja rätikute rikkust, saab vaadata, kuidas kihnu naine körti koob ja missugune on kihnu mehe kalamehevarustus ja kes peres mootorrattaga sõidab. Teeme saarele ringi peale veoauto kastis, külastame Kihnu Virvet, kihnu puoaki ehk tuletorni ning naudime kihnu roogasid.
Giid Mare teab, näitab ja tutvustab kõike seda, mis kihnu kultuuris oluline: keel, rahvariidekandmine, loomapidamine ja põllutööd, käsitööoskus, traditsiooniliste toitude valmistamine, folkloor, kirikukombestik, aga ka laul, tants pulmades ja külapidudel. Ta teab nii mõndagi merendusest, kalapüügist, hülgepüügist ning looduse keskel ning meelevallas elamisest.
Purjede all Pärnusse. Meie õpetlik ja kasulik reis lõpeb neljanda ehk Kihnu-päeva õhtul, kui seilame purjelaevaga Kihnust Pärnusse, kust avastusretke algasime. Ring on hõimurahvastele peale tehtud, on aeg setitada elamusi ning mälestusi ja mõelda meie soomeugri mineviku, kultuurilise rikkuse, hunnitu looduse ja edasise käekäigu peale.
Riia vanalinn. Vecrīga ehk Riia vanalinn on Baltikumi vaieldamatu pärl ja Riia linna ajalooline süda. "Ilusam kui Pariis," õhatakse siinsetel maagilistel tänavatel jalutades sageli. Oma unikaalsete elamukomplekside ja pühakodadega on Riia vanalinn kujunenud arhitektuuri ja ajaloo imeliseks meistriteoseks. Kuigi ilmselt enamus eestlasi on Riias käinud, leiame giidi juhatusel siit küllap paljutki uut ja üllatavat!
Mustpeade maja Riia vanalinnas. Foto: Wikipedia
Kuramaa, Engure, sinised lehmad ja hertsog Jakob von Kettleri hämmastav elu. Kas teadsite, et ajaloolisel Vana-Liivimaal asuv Kuramaa on omal ajal olnud iseseisev hertsogiriik, mis vallutas endale ka sellised eksootilised kolooniad nagu Kariibi meres asuv Tobago ja Aafrikas asuv Gambia? Aga olete kuulnud hertsogiriigi õitsengust, kuulsa arhitekt Rastrelli poolt Jelgavasse Kuramaa hertsogite residentsiks rajatud barokkstiilis Miitava lossist, kus koos oma perekonnaga elas prantsuse kuningaks kroonitud Louis XVIII? Aga näinud oma silmaga kuulsaid läti siniseid lehmi?
Läti sinine lehm. Foto: Kaja Lotman
Kuramaa on tulvil värvikat ja muinasjutulaadset ajalugu ning ehedat loodust. Engure asulas uurime hertsogiriigi omaaegset salasadamat, soovijatele tehakse kura massaaži, naudime kohalikku traditsioonilist suitsutatud tuulehaugi ning tutvume kohaliku vaatamisväärsuse: veepealse ujuva majaga.
Engure ujuv maja. Foto: Mapio.net
Liivlased ja liivi külad Liivi rannal. Liivlased ehk rannarahvas ja liivi keel ehk rannakeel (rāndakēl) kirjutati juba eelmisel sajandil maailma kadunud rahvaste nimekirja. Eestlaste lähim sugulasrahvas on aga siiski Liivi rannal jonnakate riismetena alles ning liivi keel pole sugugi täielikult välja surnud. Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest ning sarnaselt Eestile algas 1988. aastal ka liivlaste rahvuslik ärkamine. Taastati Liivlaste Liidu – Līvõd Īt tegevus, hakati välja andma liivikeelset kirjandust. Riias ja Ventspilsis asuti taas õpetama liivi keelt.
Liivlaste hävinud paadisild Mazirbes. Foto: xltphoto.net
1991. aastal kuulutati liivlased esimest korda ajaloos Lätimaa põlisrahvaks! Hiljuti on Riia ülikooli asutatud Liivi instituut; liivi kombeid, ajalugu ja elulaadi püütakse säilitada ka just nendes majapidamises, kuhu meie reis sedakorda viib. Küllap on ootamatu avastada, kui sarnane on see ajaloo ja suuremate rahvaste hammasrataste vahele jäänud rahvas eestlastega tõepoolest olnud.
Liivi naine. Foto: Iago Corazza
Purjelaevaga Liivi rannalt Ruhnu. Õdus, turvaline ja ruumikas jahtlaev Formica viib meie reisiseltskonna Liivi rannalt salapärasele Ruhnu saarele. Purjelaeva meeskonnaks on rõõmsaloomuline läti abielupaar. Romantiline meresõit ning ööbimine jahtlaeva koides (laevavoodites) pakub kindlasti unustamatu elamuse. Purjejahis on ka köök ja WC. Hommikul võtab meid vastu ruhnu hommikusöögiga kohalik võõrustaja ja giid Luise-Maria Jõers, kelle talu asub saare keskel, kus on säilinud ruhnurootsiaegne arhitektuur.
Purjejaht Formica. Foto: ss.lv
Ruhnu on kindlasti üks ainulaadsemaid paiku maailmas. Eesti vanim puitehitis – 1644. aastal ehitatud Ruhnu kirik, laulvatega liivadega Limo rand, omaaegne ruhnurootsi keele kodumaa, hülgeküttide kodu. Ruhnu oli omal ajal paradiis, omaette saareriik, kelle vanem –Matts Steffens – pidas nagu võrdne võrdsega läbirääkimisi noore Eesti Vabariigi riigivanema Konstantin Pätsiga, kui see Ruhnusse riigikaupa sobitama saabus. Omal ajal oli Ruhnu ka Kuramaa hertsogiriigi osa, samuti mereröövlite rünnakute sihtmärk. Veel 1847. aastal polnud Ruhnul ühtegi kella, kui mitte arvestada ainsat liivakella saarel. Asju aeti päikese järgi. Tänapäeval on Ruhnu endiselt paradiisisaare nime vääriline oma haruldaste taimeliikide, meretaguse eluolu ja meelelaadiga. Sõidame ringi veoauto kastis, külastame talumajapidamist, muuseumi, kalmistut ja maiustame ruhnu roogadega.
Ruhnu naised. Foto: ruhnlane.blogspot.com
Kordumatu Kihnu. Kes poleks kuulnud "Euroopa viimasest matriarhaadist", Kihnu Virvest ja kihnu kördist ehk naiste inforikkast ja kirevast seelikust või kihnu troist – meeste villasest pihikvestist? Meie võõrustaja, legendaarne Uiõ-Matu talu perenaine Mare Mätas on valmis oma kodu näitama, jutustama talu praegustest tegemistest ja meenutama vanu aegu. Näeme ehtsat Kihnu talupidamist koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Uudistada saame Kihnu naise veimekirstu sisu ning põllede, körtide ja rätikute rikkust, saab vaadata, kuidas kihnu naine körti koob ja missugune on kihnu mehe kalamehevarustus ja kes peres mootorrattaga sõidab. Teeme saarele ringi peale veoauto kastis, külastame Kihnu Virvet, kihnu puoaki ehk tuletorni ning naudime kihnu roogasid.
Mare Mätas koos teiste Kihnu naistega. Foto: innvervisionteam
Giid Mare teab, näitab ja tutvustab kõike seda, mis kihnu kultuuris oluline: keel, rahvariidekandmine, loomapidamine ja põllutööd, käsitööoskus, traditsiooniliste toitude valmistamine, folkloor, kirikukombestik, aga ka laul, tants pulmades ja külapidudel. Ta teab nii mõndagi merendusest, kalapüügist, hülgepüügist ning looduse keskel ning meelevallas elamisest.
Kihnu puoak ehk majakas. Foto: innervisionteam
Purjede all Pärnusse. Meie õpetlik ja kasulik reis lõpeb neljanda ehk Kihnu-päeva õhtul, kui seilame purjelaevaga Kihnust Pärnusse, kust avastusretke algasime. Ring on hõimurahvastele peale tehtud, on aeg setitada elamusi ning mälestusi ja mõelda meie soomeugri mineviku, kultuurilise rikkuse, hunnitu looduse ja edasise käekäigu peale.
Vaade purjelaev Formica pardalt. Foto: Burājam Rojā Yacht Formica
Lisainfo ja broneerimine:
(+372) 5524 138
roystrider@tibet.ee
Ülevaatlik reisiprogramm:
11. august, teisipäev. Kas sinised lehmad on tõesti olemas? - Reisime mugavas mikrobussis hommikul Pärnust Riiga. Riias ootab meid lõunasöök ja jalutuskäik imeilusas vanalinnas. Peale paaritunnist uudistamist sõidame mikrobussiga edasi endise Kuramaa hertsogiriigi sadamasse, tänasesse Engure asulasse Liivi lahe kaldal. Uudistame sealsel looduskaitsealal elavaid läti siniseid lehmi, mekime kohalikku suitsutatud tuulehaugi, soovijatele traditsiooniline kuralaste rannarahva-ravimassaaž. Õhtuks jõuame teisele poole Kolka neeme, iidsetesse liivi küladesse, kus ööbime ehedates liivi talutaredes. (Lõunasöök, õhtusöök)
12. august, kolmapäev. Kas liivlased polegi väljasurnud? - Veedame terve päeva liivi kultuuri keskel. Õpime eesti keelele vägagi sarnast liivi keelt. Külastame majakat, muuseume, Liivi maja, kaluripaatide surnuaeda, heade soovide amulettkivi, liivi talusid, looduskaitseala, kaasaegse tuntuima liivi õpetlase kodu ning tutvume visade liivlaste nukra saatusega. Õhtul asutame end uhkes purjelaevas teele Ruhnu saare suunas ning ööbime purjejahi koides (magamisasemetel) romantilise meresõidu ajal. (Hommikusöök, lõunasöök, õhtusöök)
13. august, neljapäev. Milline on uni purjede all? - Saabume Riia lahe pärli – Ruhnu – sadamasse, kus meid võtab vastu Liise talu perenaine Luise-Maria Jõers. Veedame päeva saarel, sõites ringi veoautokastis, külastades surnuaeda, muuseumit, tuletorni, kohalikke elanikke ja üllatavaid vaatamisväärsusi. Õhtul seilame purjelaeval Ruhnust Kihnu, kus ööbime kuulsas Uiõ-Matu talus. (H, L, Õ)
14. august, reede. Kihnu Virve õpetussõnad. - Veedame päeva Kihnus, meie giidiks on tuntud ja auhinnatud kihnu kultuuritegelane Mare Mätas. Naudime Kihnu külalislahkust, "Euroopa viimast matriarhaati". Nii nagu Ruhnus, reisime Kihnuski veoautokastis. Külastame Kihnu puoaki ehk tuletorni, meile avatakse kihnlaste rõivakirstud, laseme hea maitsta kohalikul toidul ja keelekastel, sõidame külla legendaarsele Kihnu Virvele ning purjetame südaööks Pärnusse, kus meie reis oma ringi täis saab. (H, L, Õ)
NB! Korraldajal on õigus teha reisi kavas muutusi. Korraldaja ei vastuta halvast ilmast ja tormist tingitud viivituste eest merel.
Reisi giidid ja tõlgid:
• Roy Strider on eesti kirjanik, rändur ja reisijuht, sealhulgas raamatute "Himaalaja jutud", "Minu Mongoolia", "Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil" autor.
• Arnis Krauklis on kuralane, põline Engure elanik, kapten ja võistluspurjetaja. Arnis on ka meie reisi autojuht ning elav lõunanaabrite ajalooentsüklopeedia.
• Luise-Maria Jõers on ruhnlanna, Ruhnu poodnik ja ühe ilusaima turismitalu perenaine.
• Mare Mätas ehk Uiõ-Matu Mare on kõrgelt auhinnatud Kihnu pärimuskultuuri edendaja ja pärimuskultuuri spetsialist. Mare juhtis SA Kihnu Kultuuriruumi ning on töötanud ka Kihnu kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana.
