Täna saabus külla Vello – minu reisikaaslane maasturiretkel Mongooliasse ja tagasi. Vellol oli kaasas poeg, kaks tütart, õde, õetütar ja suur kook. Ajasime veidi juttu, püüdsime mõelda ja jutustada hädapärasest seoses reisiga. Lapsed istusid samuti autos, unustasin neile kahjuks sellega sõitu teha. Seejärel passisime autole katuseraame peale, sest Vello hakkab reisi ajal magama telgiga katusel. Raame tuleb veidi ümber teha. Puurisime tagaukse sisse augud, sinna läheb katusele suunduv ukseredel, mille juba mitme nädala eest kusagilt Nõo kandist hankisin. Järjest selgemaks saab, et ettevalmistusaeg kuhtub kokku, kuid eks nii see ole ju alati.