Siis jõudsime Altai Vabariiki, seal oli ka viimaks kaev. Aga mongolid panid Tashantai piiripunkti õigest ajast tunnikese varem ära kinni ning kuna Altai on ju tegelikult juba Tuva, mis on tegelikult Mongoolia, siis sõitsin linnakesest veidi välja ning läksin võimalikult lobeda mongolikeelse jutuga ühte jurtasse sisse, mille juures märasid ja varssasid näha oli. Kohe saigi liitri kumõssi ning öömajale põrutasin samuti säälsamas lähedal asuva mäe otsa. Selleks ei pidanud isegi mitte nelivedu kasutama. Vello tegi pildi, meie olime lihtsalt õnnelikud. See oli hea ööbimine ja õhtu. Järgmisel päeval saime üsna ladusalt üle piiri. Edasi algas Mongoolia ja ühesõnaga … põrgu.
