Just nende küngaste poole näoga seistes jääb selja taha neljatuhandemeetrine Ich Bogd, millel üksinda 5 ja pool aastat tagasi ühe elu jubedaima öö veetsin. Liivatorm, hundid, janu. Ja kohe järgmisel hommikul mäelt alla tulles Gobi kõrbesse eksimine. Ei taha mitte meenutadagi. Seejärel, õige pea, tuli mu ellu kutsikas Häirä. Seekord läksin Häiräga koos Ich Bogdile tagasi. Hirme tapma ja ovood ehitama. Meiega koos oli grupp Eesti turiste, Vello ning paar vaprat mongoli naist. Ja muidugi ka Karma.
